METSKITS 

Metskits on Eesti aladel elutsenud juba ligi 10 000 aastat. Tänapäeval elab Eestis 1000 ha maksimaalselt 20-30 metskitse. Tegemist on väga paigatruu liigiga. Jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel. Sokk “käib” kordamööda mitme kitsega. Kandeaeg on ca 9 kuud, 1-2 talle sünnivad mais-juunis. Sügisel moodustavad talled kuni 30-40% asurkonnast. Täiskasvanud metskitse kaal küünib 30, tallel 20 kilogrammini. Looduslik suremus on suur, rasketel talvedel võib hukkuda kuni 30% asurkonnast. Talve üleelamiseks on oluline puhmarinde veerikaste taimede kättesaadavus. Metskitsele võib jahti pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahina. Sokule peetakse jahti 01. juunist kuni 30. septembrini, kitsedele ja talledele 01. septembrist kuni 30. novembrini. Sokujahiks on parim aeg juunis, kui rohurinne pole veel kõrgeks kasvanud. Levinuim küttimisviis on hiilimisjaht. Sel perioodil tuleks võimaluse korral säästa tugevaid trofeesokkusid. Jooksuajal pakub kõige enam emotsioone ja tulemusi peibutusjaht - “pillitades” sokku kõrgistmelt. Medaliväärsed trofeed saab ca 5% kütitud sokkudest. Suurimad trofeed kütitakse Põhja- ja Lääne-Eestis. Medaliväärse trofee kaal algab sarvede kaalust ca 350 grammi. Pronksmedal on 105 kuni 114,99 CIC-palli, hõbe 115 kuni 129,99, kuld 130 või rohkem CIC-palli.


METSSIGA

Eesti aladel on metssigade arvukus möödunud sajanditel tugevasti kõikunud, kuid viimastel aastakümnetel on asurkond stabiliseerunud. Metssead elavad karjaviisiliselt, kuldid liituvad karjaga ainult sigimisperioodil, mis kestab novembrist jaanuarini. Kultide vahel toimub äge võitlus, võitja viljastab kõik karja emised. Suguküpsus saabub varakult, heades tingimustes võidakse viljastada ka põrsaid. Põrsad sünnivad märtsist maini. Sügisel moodustavad põrsad üle 50% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad kaugelt üle 100 kilogrammi, põrsad kaaluvad kuni 40 kilogrammi. Metssigade looduslik põhivaenlane on hunt. Metssigade lisasöötmine toimub aastaringselt.

Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt ning ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 01. oktoobrist 28. veebruarini. Põrsastega emistele võib pidada varitsus-, hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 01. oktoobrist kuni 31. jaanuarini.

Metsseajahi parim aeg on lumine periood, millal metsigade asukohta saab määrata jälgede järgi. Samuti on lumise aja täiskuuvalgus sobiv varitsusjahiks kõrgistmelt. Medaliväärsed trofeed on ca 10% täiskasvanud kultidest. Medaliväärsete trofeede alumiste kihvade pikkus algab ca 20 sentimeetrist. Pronksmedal 110 kuni 114,99 CIC-palli, hõbe 115 kuni 119,99, kuld 120 või rohkem CIC-palli.


PÕDER

Eesti alasid asustas põder juba 9000 aastat tagasi. Tänapäeval on põdra arvukus Eestis optimaalne, 4-5 isendit 1000 ha kohta. Jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Pullid võitlevad omavahel, viljastades jooksuajal kuni 7 lehma. Tiinus kestab 7,5 kuud, vasikad sünnivad enamasti mais. Vasikaid on 1-2, harva 3. Sügisel moodustavad vasikad 25-30% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad keskmiselt 300-500 kilogrammi, vasikad 100 kilogrammi ringis. Põdra looduslikud vaenlased on karu ja hunt.

Põdrale võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini ning peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 01. oktoobrist 15. detsembrini, sellest põdrapulli ja põdralehmajahti 15. septembrist 30. novembrini ja põdravasikajahti 15. septembrist 15. detsembrini.

Põdrajahi alguses, kui kestab veel jooksuaeg, on huvitav pidada peibutusjahti, matkides pulli häält.

Medaliväärsed trofeed on ca 5% kütitud pullidest. Medaliväärsed võivad olla juba 4-harulised sarved. Pronksmedal: 250 kuni 274,99 CIC-palli, hõbe 275 kuni 299,99, kuld 300 ja rohkem CIC-palli. Parimad trofeed lastakse Lääne-Eestis.


PUNAHIRV


Eestis on punahirve levialade põhjapiir. Siinne asurkond on alguse saanud sissetoodud isenditest. RMK jahimajandites loendatakse ainult 200 punahirve. Jooksuaeg on septembris ja oktoobri alguses. Pullid möirgavad ja pusklevad omavahel, tugevad pullid koguvad enda ümber lehmadest haaremi. Tiinus kestab 8 kuud, vasikad sünnivad mai lõpus või juuni alguses. Vasikaid on 1-2. Sügisel moodustavad vasikad umbes 25% asurkonnast. Täiskasvanud hirvepullid kaaluvad keskmiselt 200 kilogrammi, lehmad 100 kilogrammi ringis. Asurkonna suurust mõjutavad kõige enam looduslikud tingimused.

Punahirvele võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti 01. septembrist 30. septembrini ning peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 01. oktoobrist 31. jaanuarini, sellest punahirvelehma jahti 01. septembrist 30. novembrini ja punahirvepulli ja hirvevasika jahti 01. septembrist 31. jaanuarini.

Hirvepulle kütitakse reeglina valiklaskmise põhimõtteid järgides varitsus- ja hiilimisjahil. Jooksuajal kaotavad hirvepullid oma tavapärase ettevaatuse.


PRUUNKARU

Eesti alasid on karu asustanud juba väga pikka aega. Praegu loendatakse kogu Eestis 500-600 karu, nende arv püsib ühtlasena. Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Taliuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Pojad sünnivad karul tavaliselt jaanuaris. Vastsündinud on väga pisikesed ja sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Jaanuaris-veebruaris poegadega emakaru pesast peletamisel ei naase emakaru tavaliselt poegade juurde, hüljatud pojad püütakse üles kasvatada metsloomade turvakodus. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt ja poegivad 4-5 aastaselt. Emakarul sünnivad pojad üle aasta. Eestis võib täiskasvanud karu kaal ületada 200 kilogrammi. Karudele rajatakse söödapõlde ja –kohti. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas, et vältida edasisi kahjustusi. Seega - küttida võib nn nuhtluskarusid. Enim karusid elab Virumaal.


ILVES


Ilves on elutsenud Eesti aladel alates jääajajärgsest ajast. Hariliku ilvese värvus varieerub suures ulatuses. Praegu loendatakse Eestis 500-1000 ilvest. Ilves on lihatoiduline. Eestis on tema põhilised saakloomad jänesed, metskitsed, närilised ja linnud. Ilveste jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Enamasti sünnib mais 2-3 kutsikat, kes jäävad ema juurde kuni aastaseks saamiseni. Suguküpseks saavad ilvesed kaheaastaselt. Kaal on enamasti 10-20 kilogrammi, kuid vanaloomad võivad kaaluda isegi üle 30 kilogrammi. Peale inimese võib ilvesele ohtlikuks saada ka hunt.
Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.

HUNT


Hunt on elutsenud Eesti aladel vähemalt 10 000 aastat. Hunt on väga sarnane suure hundikoeraga. Kindlad eristamistunnused koerast puuduvad, kuid teatud erinevused on pea- ja sabahoiakus. Hundi jälg on koera jäljest pikergusem, samuti kulgeb hundi jäljerida sirgelt. Eestis arvatakse praegu olevat 150-300 hunti. Keskmine kaal on 35-45 kilogrammi, kuid esineb ka tunduvalt raskemaid isendeid. Hundi jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Pojad sünnivad enamasti aprillis. Suguküpsus saabub 2-3 aastaselt. Karjas sünnivad kutsikad ainult nn alfa-paaril. Hundikari on suuteline murdma iga Eestis elava imetaja.
Hundile võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti piirdelippe kasutades 01. jaanuarist 31. märtsini, ajujahti ja jahti jahikoeraga 01. jaanuarist 28. veebruarini.


KOBRAS


Kobras hävis Eestis üleküttimise tagajärjel XIX sajandi keskel. Uuesti taasasustasid koprad Eesti alad XX sajandi teisel poolel, olles praeguseks saavutanud asurkonna suuruseks 15 000 isendit. Kobras on Euroopa suurim näriline. Ta ehitab pesakuhilaid ja tamme ning langetab puid. Kobras võib viibida vee all kuni 15 minutit. Jooksuaeg on veebruaris-märtsis. Pojad sünnivad juunis. Pesakonna moodustavad vanaloomade paar ning sama ja eelmise aasta pojad. Kopra nahk on äärmiselt vastupidav. Suurimad isendid võivad kaaluda üle 30 kilogrammi. Kobras on saakloomaks hundile ja karule.

Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga, taksi või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti laikaga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit kasutades, kui selleks on maakonna keskkonnateenistuse luba.
Peamised jahipidamisviisid on varitsusjaht ja raudadega püük. Jahitrofeedena hinnatakse koprakoljusid.

LINNUD


Eestis võib jahti pidada 37 erinevale linnuliigile. Eestis on kevadine linnujaht keelatud.

Kaelustuvile võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini. Hanelistele (hallhani, suur-laukhani, rabahani, kanada lagle, viupart, rääkspart, piilpart, sinikael-part, soopart, rägapart, luitsnokk-part, punapea-vart, tuttvart, hahk, aul, mustvaeras, sõtkas), laugule e vesikanale, kajakalistele (naerukajakas, kalakajakas, hõbekajakas, merikajakas), tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 20. augustist 31. oktoobrini. Hanelistele, kajakalistele, laugule ja tikutajale võib pidada jahti merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 20. augustist 30. novembrini. Valgepõsk-laglele võib pidada varitsus- või hiilimisjahti nende lindude tekitatud kahjustuste asukohas Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal 1. septembrist 15. novembrini. Metskurvitsale võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti seisulinnukoeraga 1. augustist 30. novembrini. Nurmkanale võib pidada otsijahti seisulinnukoeraga 1. septembrist kuni 31. oktoobrini. Jahifaasanile võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti või jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 1. oktoobrist 28. veebruarini. Hallhaigrule, künnivaresele või hallrästale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil. Hallvaresele ja kodutuvile võib pidada peibutus-, hiilimis- või varitsusjahti ning jahti varesemõrraga 01. juulist 30. märtsini.


VÄIKEULUKID


Rebane (Vulpes vulpes);
Kährikkoer (Nyctereutes procyonoides);
Mink (Mustela vison);
Tuhkur (Mustela putorius);
Metsnugis (Martes martes);
Kivinugis (Martes foina);
Mäger (Meles meles);
Kobras (Castor fiber);
Ondatra (Ondatra zibethicus);
Halljänes (Lepus europaeus);
Valgejänes (Lepus timidus);